IMPAKTU LIXU BA SAUDE NO AMBIENTE

Imajen husi Anas Jawed (pexels.com)

Lospalos, 08 Setembru 2025

Ema barak la tau importansia ba natureza hodi halo asaun ne’ebe la saudavel ho atetude soe lixu arbiru iha fatin publiku sira hanesan iha areadores escola no dalan publiku sira, nune’e prejudika ba meiu ambiente no ameasa ba saude ema nian inklu balada sira.

Lixu maka hanesan sasan ka material ne’ebe ema la utiliza ona ou  la gosta ona ikus mai soe arbiru iha fatin publiku.

Normalmente Lixu iha tipu oin-oin mak hanesan lixu organiku no anorganiku, lixu anorganiku maka lixu hirak ne’ebe mai husi fabrika industria hanesan plastiku, lata mamuk, botir, roda uzado sira.

Lixu husi fabrika ka industria nudar lixu ida ne’ebe la dekompostu (tidak terurai) ka la amigavel ba ambiente ne’ebe bele provoka no kauza ba moras oin-oin.

Lixu organiku mak lixo ne’ebe orijem husi natureza hanesan ai-tahan, surat tahan, ai-u’ut, restus baladas sira ne’ebe bele dekomposto ka dodok lalais.

Lixu organiku ne’ebe la processa ho diak ka la adequada bele hamosu gas no liquido toxico ne’ebe hamosu poluisaun hanesan ar, rai no be’e.

Aleinde ne’e husi lixu sira ne’ebe bou hamutuk (tumpukan sampah) bele kria fatin ba susuk no insekta sira seluk hodi hamosu moras dengue no malaria inklui moras sira seluk.

Oinsa maka ita bele prevene kauza husi lixu ? Atu halo prevensun ba lixu sira ne’ebe namkari iha fatin publiku maka hahu agora ita ida-idak tenke halo ijame de konsiensia konaba saida maka ita bele halo hodi kontribui ba ambeinte ne’ebe mo’os no kuida saude publika.

Tanba ne’e ita presisa sai hanesan autor ka ajente  principal ba kuida ambiente no saude hodi fo’o ejemplu ba maluk sira seluk atu labele soe foer arbiru hanesan kaleng a’at, roda, plastiku  iha fatin publiku, maibe presisa hatudu liu husi asaun atu soe foer iha lixu nia fatin ne’ebe prepara tiha ona.

Ita mos presisa hatene katak lixu sira neebe iha valor ekonomika ita bele reutiliza ka utiliza fila fali lixu hirak ne’e sai produtu ne’ebe furak no sai mos hanesan adubu ba aihoris sira seluk. Ida ne’e presisa liu husi prosesu resiklazen no implementa  formula 3R (redusaun, re-utiliza no reziklazen) atu nune’e lixu hirak ne’ebe iha bele finaliza iha fatin prosesamentu ikus.

Bainhira ita ida-idak iha ona konsiensia ba ita nia ambiente maka ita sei sente moris ho saudavel no bele sente anin ninia fresku husi ita nia ambiente rasik hanesan iha uma, fatin servisu, eskola no iha ne’ebe deit, ita sei livre husi moras, basa’a ita hadomi ita nia ambiente hodi kuida ita nia saude rasik.

***HADOMI ITA NIA AMBIENTE HAHU AGORA SOE FOER IHA NIA FATIN ATU NUNE’E HADO’OK ITA HUSI ORAS OIN-OIN ***

 

Hakerek texto               : Marliani da Silva

Editor                             : Formador JPD-SEKOMS

 

 

 

 

Administradór

Administradór website Ensinu Sekundária Jerál Lere Anan Timur Lospalos responsavel ba jestaun no atualizasaun ba konteúdu no informasaun importante ligadu ho atividades hotu iha eskola.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *